Nõukogude Eestis oli kanep tabu, kanepikultuuri praktiliselt ei eksisteerinud. Üleminekuperiood tõi järkjärgult kultuuri ja -kultuurituse. Olud on nüüdseks muutunud, kuid seadusandlikult elame endiselt sügavas stagnaajas. Käes on sallimise aeg! Piirissaar kanepi legaliseerimise katsepolügoniks!!!
Kust pärineb info, et Piirissaare muld sobib kanepikasvatuseks?
Piirissaar on elavaks, õigemini hingevaakuvaks tunnistuseks, et regionaalpoliitika pole suutnud inimesi saarega siduda. 52 rahvaküsitluse kohaselt saarel elava inimese hulgas pole ühtegi sünnitamisealist naist. Kanep toob elu tagasi saarele! Ja Piirissaar ei ole üksi. Kogu Eestimaa on tühje külasid täis.
Ettepanek on külvata juba enne legaliseerimist talgupäeva raames saarele täiesti legaalset (ja väärtuslikku) metsikut kanepit, ruderalist. Eesti on selle taime põline kasvuala. Tegu on väga vähese THC sisaldusega taimega, millest saab ometigi väärtuslikku õli ja kiudu. Toimib efektiivse putukaheidutina, tasub kaaluda sibulate jm. kultuuride sees kasvatamist. Annab esmase, ja täiesti legaalse kokkupuute kanepi kasvamise ja kasvatamise eri aspektidega. Osav ja odav abinõu teel legaliseerimisele.
Teatavasti asub Piirissaar Venemaa vahetus naabruses, mistõttu ei saa välistada, et mingi osa kasvatatavast kanepist sinna imbuks. Mitte et see pruugiks iseenesest kindlasti negatiivne areng olla, tuleb siiski arvestada võimalusega, et seda argumenti kasutataks ära välispoliitilises debatis, kasvõi näiteks sõlmimata piirilepingu küsimuses. Tasub kaaluda kanepi legaliseerimist ka mujal piirkonndades, nt. Ruhnu - Kihnu - Vilsandi kolmnurgas.
Variandid oleks siis 1. kehtestada kohapeal muust riigist erinev karistusseadustik või 2. tekitada kohapeal olukord, kus de facto ei karistata. Kumbki variant ei tundu hästi töötavat.
Mingisuguseid taimekasvatuslikke uuringuid kanepi kasvatamise sobivusest Piirissaarele minu teada läbi viidud pole. Kindlasti on vaja rohkem infot koguda. Sama selge on see, et kliima ei ole sobivuselt kanepi kasvatamiseks võrreldav soojemate vööndite omaga. Siiski oskan öelda, et näiteks sibul kasvab Piirissaarel vägagi hästi.
Piirissaar, nagu nimigi ütleb, on muust maismaast eraldatud saar Peipsi järves. Saarel elab suveperioodil ligikaudu 70 inimest, talvel veelgi vähem. Palju on tühje talusid. Lisaks viljakatele muldadele on Piirissaar meeldiv paik ka suvepuhkuse veetmiseks ning vanausuliste kultuuriga tutvumiseks. Ja mis oluline - kuna saarele saabuvad külalised registreeritakse laevadel või piirivalvekordonis, on võimalik nii tõhus järelvalve kui teisalt privaatsuse kaitse ja liigse nuhkimise vältimine.
This content is created by the open source Your Priorities citizen engagement platform designed by the non profit Citizens Foundation